.CSHRC
,
AT
Käsurealt või failist antud käske saab ühekordselt
täita etteantud kellaajal käsuga
at [võtmed] aeg
Edasi sisestatakse täidetavad käsud ja käskude loetelu lõpetatakse EOF-ga, (enamikes masinais Ctrl-D)
Aeg antakse kujul hh:mm
hh - tunnid
mm - minutid
Neljakohalises kellaajas võib kooloni ka ära jätta
Näited:
7 - kell 7 hommikul
7:12 - kell 7 ja 12 minutit
0712 - sama mis eelmine
19:4 - neli minutit pärast seitset õhtul
7:04pm - sama mis eelmine
noon - kell kaksteist päeval
Lisaks kellaajale võib anda ka nädalapäeva ja/või
kuupäeva
at 7:45pm Dec 9
at 3am Saturday
at now + 5 hours
Viimane tähendab, et käsk (käsud) täidetakse viie tunni
pärast
Võtmed:
-f failinimi - loe täidetavad käsud failist 'failinimi', muidu
loetakse standardsisendist, s.t. klaviatuurist või konveieriga eelmise
käsu väljundist. Seega on samaväärsed
at -f tee_kell_kaheksa 8:00
ja
cat tee_kell_kaheksa | at 8:00
-m - saada kiri kui töö on tehtud. See on tagasiside, et teaks, et käsk on ikka täidetud
CRONTAB
Käskude korduvaks regulaarseks etteantud kellaajal täitmiseks on
masinas deemon crond, mis täidab käskusid failist
/var/spool/cron/kasutaja_nimi. Käskude tabeli haldamiseks on
spetsiaalne käsk
crontab võtmed
või siis
crontab failinimi - asenda crontab failist 'failinimi'
Võtmed:
-l - trüki crontab-i sisu ekraanile
-e - redigeeri crontab-i
-d - kustuta crontab
crontab on tekstifail, mida saab redigeerida tavaliste tekstiredaktoritega, automaaatselt valib arvuti tekstiredaktoriks vi. Tühjad read ja #-ga algavad read jätab crond vahele, käsuridade struktuur on
MIN HOUR DAY MONTH DAYOFWEEK COMMAND
(minutid tunnid päev kuu nädalapäev käsk)
Tärn mõnes positsiooni tähendab, et käsku tuleb
täita iga kord
Näited:
10 6 * * * date - täida iga päev kell 6:10 käsku 'date'
0 */2 * * * date - iga kahe tunni tagant täistunnil
0 23-7/2,8 * * * date - iga kahe tunni tagant kella
üheteistkümnest õhtul seitsmeni hommikul ja hommikul kell 8
Käsk COMMAND täidetakse /bin/sh poolt ja võib olla suvaline täidetav käsk või käskude fail (script). Käsu standardväljundi võib suunata faili > ja >> -ga
0 23-7/2,8 * * * käsud > tulemus - täidab käsud failist 'käsud' ja suunab väljundi faili 'tulemus'
.CSHRC
.cshrc - see on fail, milles olevad käsud täidetakse sisselogimisel
(juhul, kui Sa kasutad c-shelli või tc-shelli. Sellesse faili võid
Sa kirjutada näiteks oma aliased. Tegelikult võib sinna faili
kirjutada peaaegu ükskõik millise käsu. Näiteks
selline .cshrc-fail
alias rm 'rm -i'
alias p 'pine'
alias cathy 'telnet cathy.obs.ee'
set history=100
set prompt="\! mina: "
w
umask 077
source ~/.aliases
seab kolm aliast
seab history käsu nii, et ta näitaks kuni 100 viimati antud
käsku
seab promptiks 'käsu_number mina: ' (näiteks 38 mina: )
näitab igal sisselogimisel seda, kes on arvutis (täidab käsu
'w')
seab iga uue faili juurdepääsuloaks -rwx------ ja iga uue kataloogi
juurdepääsuloaks drwx------
täidab kõik käsud failist '.aliases', mis asub Su
kodukataloogis. Asja mõte on see, et kui Sul on väga palju alias'i,
siis pole mõtet nendega .cshrc faili risustada, võib nad lihtsalt
kirjutada faili .aliases (võib mõne teise nimega fail ka olla,
ainult hea oleks, kui ta nimi punktiga algaks) ja .cshrc faili kirjutada rida
source ~/.aliases
HISTORY
Näitab ja nummerdab kõik käsud, mis Sa oled kirjutanud peale
viimast sisselogimist. Käsuga
set history=100
saad Sa history käsu seada nii, et ta näitaks kõige rohkem
100 käsku. Kui Sa soovid, et see alati nii oleks, pead Sa selle rea
kirjutama .cshrc faili.
history n - näitab viimased n käsku
!n - täidab uuesti käsu number n
!! - täidab uuesti eelmise käsu
!pi - täidab uuesti viimati antud 'pi'-ga algava käsu
ALIAS
alias - see on väga mugav käsk, kui Sa kasutad Linuxit enamaks,
kui lihtsalt kirjade saatmiseks. Näiteks kui Sa annad käsu
alias p 'pine'
ei pea Sa enam pine'i avamiseks trükkima 'pine', vaid piisab sellest,
kui Sa trükid ainult 'p'. Ainuke asi, mida tuleb meeles pidada on see,
et masin peab need aliased meeles, kuni väljalogimiseni. Juhul kui Sa
tahad, et masin neid enam kunagi ära ei unustaks, pead Sa oma
kodukataloogi tegema faili .cshrc ja sinna kirjutama üksteise alla
kõik oma aliased. Eriti soovitan teha järgmised aliased
alias rm 'rm -i' - enne kustutamist küsib, kas ikka tahad kustutada.
See on selle
poolest kasulik, et Linux ei tunne undo käsku. Mille juba kord
ära kustutasid,
sellest oled lõplikult ilma.
alias cp 'cp -i' - kui sama nimega fail juba olemas on, siis küsib,
kas kirjutada
üle või mitte
alias mv 'mv -i' - sama, mis eelmine
SISENDI/VÄLJUNDI SUUNAMINE
Sisendi ja väljundi suunamiseks kasutatakse märke < > ja |
Näiteks:
ls > failid.txt - suunab käsu 'ls' väljundi faili 'failid.txt', st.
see, mis muidu ekraanile tuleks kirjutatakse nüüd faili
'failid.txt'
mail kasutaja@aadress < failid.txt - võtab käsu sisendi failist 'failid.txt', st. kirja sisuks saab faili 'failid.txt' sisu
grep üks_sõna fail | grep teine_sõna - otsib failist 'fail' sõna 'üks_sõna' ja väljundi suunab järgmise 'grep' käsu sisendisse, mis siis omakorda otsib eelmise 'grep' käsu poolt leitud kirjete seast sõna 'teine_sõna'
ls -l | more - suunab käsu 'ls' väljundi käsu 'more' sisendisse, st. failid jooksevad ekraanilt läbi ekraanitäie kaupa, mitte kõik korraga