The English version

Taimkatte kaugseire töörühm

Tagasi: Taimkatte seire Töötajad Projektid Õppetöö Grandid Publikatsioonid Kroonika

Õppetöö Bakalaureuse- ja magistritööde teemad Lisatud oktoobris 2014 Metsa normeeritud vegetatsiooniindeks NDVI sõltuvalt puistu liigilisest koosseisust. Kontakt: Mait Lang, mait.lang@to.ee Summaarse ja otsese kiirguse spektrid Keskkonnaobservatooriumi SMEAR jaama juures. Kontakt: Andres Kuusk, andres@to.ee, Joel Kuusk, joel@to.ee **** Varasemate aastate teemade kohta küsige täiendavat infot, enamus neist on endiselt aktuaalsed. Lisatud märtsis 2010 Kas metsa kiirgustemperatuur muutub puistu vanusega? Seni on uuritud nähtava ja lähiinfrapunase kiirguse heleduskordajate olenevust puistu vanusest, kuid metsa soojusbilansi seisukohalt samuti olulise soojuskiirguse või kiirgustemperatuuri seost puistu vanusega mitte. Kontakt: Andres Kuusk, andres@to.ee ja Mait Lang, lang@to.ee Järvede veepinna temperatuuri muutused satelliidipildilt. Juhendaja Dr. Anu Reinart, reinart@to.ee Erinevate veetüüpide eristamine satelliidipildilt. Juhendaja Dr. Anu Reinart, reinart@to.ee Jää lagunemine Peipsil ja Läänemerel. Juhendaja Dr. Anu Reinart, reinart@to.ee Characterizing leaf angle distribution function using digital photography. Despite its profound importance in the calculation of various canopy parameters, most studies assume spherical LIAD because of the difficulty in estimating leaf inclination angles. Supervisor: Dr. Jan Pisek, pisek@to.ee Derivation of Clumping Index from MODIS BRDF data product over Estonia. Clumping index quantifies the level of foliage grouping within distinct canopy structures relative to a random distribution. Supervisor: Dr. Jan Pisek, pisek@to.ee Segametsa spektraalne signatuur. Probleem: Kas segametsa spektraalne signatuur on piisava täpsusega saadav samavanuseliste ja ligikaudu sama boniteediga puhtpuistute signatuuride kaalutud keskmisena? Juhendaja Dr. Mait Lang, lang@to.ee Lehepindala indeksi (LAI) hindamine termokaamera abil. Idee baseerub faktil, et tehes termokaameraga pilte taimkatte sees üles taeva suunas, on taevale vastavad pikslid alati "külmad" ja taimelehtedele ning muudele organitele vastavad pikslid märksa "soojemad". Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee Eesti ala MODISe produktide veebisait. MODISe meeskond toodab pidevalt mitmesuguseid maapinna, veekogude ja atmosfääri parameetreid globaalselt. Töö eesmärgiks on luua selline veebisait, mis oleks orienteeritud Eesti tarbijale, kust oleks võimalik lihtsate vahenditega saada kätte infot just Eesti ala kohta käivate produktide kohta. Juhendaja Dr. Mait Lang, lang@to.ee Emajõe Suursoo taimkatte klassid IDRISI Andes paketi klassifitseerimisalgoritmide abil. Juhendaja Prof. Tiit Nilson, nilson@to.ee Kolme Järvselja puistu spektraalsete heleduskordajate aegrida (20 a.) mõõdetuna satelliidipiltidelt. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee Vaba vaatesuuna tõenäosus metsas. Järvselja metsades tehtud kalasilmapiltidelt vaba vaatesuuna tõenäosuse (taeva nägemise tõenäosuse) leidmine. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee Järvselja metsade Landsat ETM+, CHRIS/Proba ja Hyperion peegeldumisandmete võrdlev analüüs. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee Uuendatud sügisel 2009 Puistu struktuuri kirjeldamine lidarmõõtmiste abil. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee Maa-ameti laserskanneriga mõõdeti kolme Järvselja puistut. Kogutud kõrgusinfost on vaja leida metsa struktuuri kirjeldavaid näitajaid. Atmosfäärikorrektsioon hägusate vete satelliidipiltidele. Juhendaja Dr. Anu Reinart, reinart@to.ee (Vajalik on oskus töötada Linux keskkonnas.) Peipsi järve bio-optilise mudeli koostamine. Juhendaja Dr. Anu Reinart, reinart@to.ee MERIS/ENVISAT tulemuste testimine lahustunud orgaanilise aine rikaste vete jaoks. Juhendaja Dr. Anu Reinart, reinart@to.ee (Sobib ka keskkonnatehnoloogia eriala üliõpilsele.) Peipsi järve temperatuurirežiim satelliidiandmete põhjal. Juhendaja Dr. Anu Reinart, reinart@to.ee (Sobib ka keskkonnatehnoloogia eriala üliõpilsele.) Kõigi vee kaugseire teemade (Dr. Anu Reinart) jaoks on olemas andmebaas, aga huvi korral on võimalik osaleda ka suviti toimuvatel välitöödel nii merel kui Peipsi järvel. Emajõe-Suursoo kujutise spektromeetri CHRIS piltidel. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee Eksperimentaalsatelliidi Proba kujutise spektromeetriga CHRIS mõõdeti 21. augustil 2009 Tartu Observatooriumi katseala Järvseljal. CHRIS mõõdab ühel ülelennul sama objekti viiest vaatesuunast 18 spektraalses kanalis 17-meetrise ruumilise lahutusega. CHRIS-i 21. augusti 2009 kaadreis on ulatuslik ala Emajõe-Suursoo soostikust. Uuendatud sügisel 2008 MERIS piltide töötluses kasutatva digitaalse rannikujoone korrigeerimine Eesti piirkonna jaoks. Juhendaja Dr. Anu Reinart, reinart@to.ee Vee peegeldusteguri modelleerimine ja mõõtmine. Juhendaja Dr. Anu Reinart, reinart@to.ee Satelliidipiltide aegrea kaliibrimine etalonobjektide abil. Juhendaja Prof. Tiit Nilson, nilson@to.ee VALERI programmi Järvselja testala biofüüsiliste parameetrite hindamine. Juhendajad Prof. Tiit Nilson, nilson@to.ee, Dr. Mait Lang, lang@to.ee Kas lineaarse spektrisegu mudel sobib segapuistule arvestades koosseisu valemit? Juhendajad Prof. Tiit Nilson, nilson@to.ee, Dr. Mait Lang, lang@to.ee Jää lagunemine Peipsil ja Läänemerel. Juhendaja Dr. Anu Reinart, reinart@to.ee Erinevate veetüüpide eristamine satelliidipildilt. Juhendaja Dr. Anu Reinart, reinart@to.ee Puistusisene spektraalsete heleduste muutlikkus keskmise lahutusega (17 m) satelliidipiltidel. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee Metsanduslikus mõttes homogeensete puistute satelliidipiltidel hakkab ruumilise lahutuse kasvades ilmnema puistusisene muutlikkus. Töö ülesandeks on uurida selle muutlikkuse struktuuri ning püüda siduda seda metsa iseloomustavate parameetritega. Optilise kiirguse difuusne ja Fresnel'i hajumine silindril. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee Osaliselt peegeldava pinnaga valdavalt matilt silindrilt valguse hajumise arvutuslik uurimine. Erinevate satelliidipildi atmosfäärikorrektsiooni algoritmide võrdlemine. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee Praegusel ajal on maailmas kasutusel mitmeid satelliidiinfo atmosfäärikorrektsiooniks kasutatavaid atmosfääri kiirguslevi programmipakette (6S, LOWTRAN, MODTRAN, SMAC jne.). Tuleks rakendada olemasolevatele satelliidipiltidele erinevaid programmipakette ja hinnata, kui suured erinevused tulevad korrigeeritud piltides. Järvselja metsade Landsat ETM+, CHRIS/Proba ja Hyperion peegeldumisandmete võrdlev analüüs. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee Kasutades 10.07.2005 mõõtmisandmeid. Pildid on olemas, georegistreerimine ja atmosfäärikorrektsioon tehtud. Metsa alustaimestiku peegeldumisspektrite analüüs. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee Tartu Observatooriumis mõõdeti 2007. ja 2008. a suvel kolme Järvselja puistu alustaimestiku peegeldumisspektreid lainepikkuste vahemikus 350–1100 nm. Töö ülesandeks on nende spektrite muutlikkuse uurimine. Peegeldumisspektrite interpreteerimisel saab kasutada Tartu Observatooriumis välja töötatud taimkatte peegeldumismudeleid ja varasemate aastate mõõtmistulemusi. Metsa kiirguslevi mudeli uurimine. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee Tartu Observatooriumis väljatöötatud metsa kiirguslevi mudeli uurimine. Mudeli komponentide võrdlus metsas läbitulnud kiirgusvoogude mõõtmistulemustega. Mudel on programmeeritud Fortran-77-s, mõõtmisandmed on kogutud. Satelliidipildi atmosfäärikorrektsiooni veahinnang. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee Konkreetse satelliidipildi näitel, kasutades näiteks programmipaketti 6S või MODTRAN, tuletada teoreetilised veahinnangud mõnede maapealsete objektide heleduskoefitsientidele erinevates spektripiirkondades. Selleks tuleks anda ette olulistele muutlikele atmosfääri komponentidele (aerosool, veeaur, osoon) nende mõõtmisega seotud tüüpilise määramatuse suurusega hälbed ja leida nende hälvete mõju valitud objektide heleduskoefitsientidele. Lisatud sügisel 2007 Põllumajandusliku maakasutuse muutused ühes Eesti maakonnas (või ka maakondade rühmas) viimase kahe aastakümne kestel. Juhendaja Dr. Urmas Peterson, urpe@to.ee Elupaigatingimused ning nende muutused Eesti (ühe maakonna) metsades lageraiete ning nendega sarnaste häirituste tulemusena. Juhendajad Dr. Urmas Peterson, Dr. Andres Kiviste, urpe@to.ee Metsamaastiku muutus metsade fragmenteerumise, metsadesse raiutud lageraiealade raiumise intensiivistumise tagajärjel ühes maakonnas. Juhendaja Dr. Urmas Peterson, urpe@to.ee Puistute koosseisu muutused Eestis (ühes maakonnas) kahe viimase aastakümne kestel. Juhendajad Dr. Urmas Peterson, Dr. Andres Kiviste, urpe@to.ee Eesti suurjärvede - Võrtsjärve ja Peipsi järve ning mereranniku kaldaroostike pindalamuutused viimase paarikümne aasta kestel. Juhendaja Dr. Urmas Peterson, urpe@to.ee Kus asuvad Eestis loodusmetsad? Juhendajad Dr. Urmas Peterson, Dr. Andres Kiviste, urpe@to.ee Hinnang varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud maadel kasvama hakanud metsale kui maastikumuutusele ja puiduressursile ühes maakonnas. Juhendajad Dr. Urmas Peterson, Dr. Andres Kiviste, urpe@to.ee Segametsa spektraalne signatuur. Juhendajad Prof. Tiit Nilson ja Dr. Mait Lang, nilson@to.ee, lang@to.ee Emajõe Suursoo taimkatte klassid IDRISI Andes paketi klassifitseerimisalgoritmide abil. Juhendaja Prof. Tiit Nilson, nilson@to.ee Taimelehtede peegeldumisspektrid ja leheoptika teoreetilised mudelid. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee (Laborimõõtmised spektromeetriga, mõõtmistulemuste võrdlemine leheoptika mudelite simulatsioonidega.) Naabruse arvestamine satelliidipiltide atmosfäärikorrektsioonis. Juhendaja Dr. Andres Kuusk, andres@to.ee (Töö C-programmidega, 2D Fourier analüüs). Loengud ülikoolides T. Nilson, K. Alikas, J. Pisek, K. Voormansik, K. Uudeberg, J. Kuusk, M. Lang, M. Ligi, K. Raabe, M. Mõttus, A. Kodar, O. Krüger, E. Asuküll, E. Kangro, A. Ansper, A. Reinart, M. Uusõue. Keskkonna kaugseire I, II (Tartu Ülikool). (2005-...) U. Peterson. Geoinfosüsteemid (Eesti Põllumajandusülikooli metsakorralduse eriala). (1994-...) U. Peterson. Sissejuhatus kaugseiresse \ Kaugseire alused \ Kaugseire (Tartu Ülikool). (1995-...) U. Peterson. Keskkonnaseire (ja keskkonnakaitse) (Eesti Maaülikool). (2006-2008, 2010-...) M. Lang. Looduse kaugseire (Eesti Maaülikool). (2008-...) A. Sims, M. Lang. Programmeerimine C# ja Pascal keeles (Eesti Maaülikool). (2009-2011, 2013, 2015-...) M. Lang. Loodusressursside andmebaasid (Eesti Maaülikool). (2009-2013, 2016-...) K. Alikas, K. Voormansik, J. Pisek, K. Uudeberg. Kaugseire rakendused (Tartu Ülikool). (2018-...) U. Peterson, A. Kiviste. Looduslike protsesside modelleerimine ja ruumianalüüs (Eesti Maaülikool). (2009-2016) T. Nilson. Taimkatte kaugseire (Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika eriala). ( Programm) (1992-2006, 2008, 2010-2012) J. Kuusk jt. Robootika projekt (Tartu Ülikool). (2007, 2011) T. Nilson. Metsade kaugseire (Eesti Maaülikooli metsakorralduse eriala). (1993, 1995-2001) U. Peterson. Eesti füüsiline geograafia (Tartu Ülikool). (1995-2000) T. Nilson ja M. Lang. Looduse kaugseire (Eesti Maaülikool, loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala). (2003-2005) E. Roosaluste ja U. Peterson. Taimkatte kaardistamine (Tartu Ülikool). (1995-2001) A. Kuusk. Kiirguslevi (Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika eriala). (Loengukonspekt) (1992-2000) U. Peterson. Füüsiline geograafia (Tartu Ülikool). ( Programm) (1994-2000) K. Zobel ja U. Peterson. Ökoloogia. (Tartu Ülikool). (1995-1998) A. Kuusk. Looduslikud energiaressursid (Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika eriala). ( Loengukonspekt) (1995-1996) A. Kuusk. Kiirguslevi taimkattes (Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika eriala). (Programm) (1995) A. Kuusk. Geoinfosüsteemid (Eesti Põllumajandusülikooli metsakorralduse eriala). (1994) A. Kuusk. Juhuslike funktsioonide teooria (Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika eriala). (Loengukonspekt) (1991-1994)