Kiirgusenergia hajumine ja neeldumine looduslikes ja kultiveeritud taimkatetes

Annotatsioon

Taimkattelt peegeldunud optiline (nähtav ja lähis- ning keskmine infrapuna, 400-2500 nm) kiirgus on peamine taimkatte seisundi vahendaja optilises kaugseires. Olemasolevad taimkatte kiirgus\-levi mudelid ei suuda adekvaatselt kirjeldada Eesti metsade heleduse muutlikkust, mistõttu on satelliidiinfost metsade seisundi ja ressursi hindamine osutunud vähetulemuslikuks (Pinty et al., 2004; Liang, 2004; Gemmell et al., 2002). Hiljutised teoreetilised uuringud puude võra kuju mõjust puistu peegeldusvõimele (Rautiainen et al., 2004) kinnitavad taimkatte (eriti metsa) detailsema struktuuri uurimise vajadust. Samatüübilistel kasvukohtadel kasvavate ja ühe\-suguste takseerparameetritega metsade heleduse varieeruvuse põhjuste väljaselgitamiseks on vajalikud senisest 74 andres_s: cat annotatsioon.txt Taimkattelt peegeldunud optiline (nähtav ja lähis- ning keskmine infrapuna, 400-2500 nm) kiirgus on peamine taimkatte seisundi vahendaja optilises kaugseires. Olemasolevad taimkatte kiirguslevi mudelid ei suuda adekvaatselt kirjeldada Eesti metsade heleduse muutlikkust, mistõttu on satelliidiinfost metsade seisundi ja ressursi hindamine seni osutunud vähetulemuslikuks. Hiljutised teoreetilised uuringud puude võra kuju mõjust puistu peegeldusvõimele kinnitavad taimkatte (eriti metsa) detailsema struktuuri uurimise vajadust. Samatüübilistel kasvukohtadel kasvavate ja ühe-suguste takseerparameetritega metsade heleduse varieeruvuse põhjuste väljaselgitamiseks on planeeritud senisest detailsemad taimkatte ja süsteemi aluspind-taimkate komponentide spektraalsete optiliste omaduste ja biokeemilised uuringud. Biokeemilised komponendid kujundavad taimelehtede ja okaste optilisi omadusi keskmises infrapuna spektripiirkonnas 1-2.5 µm, ilmselt ka lainepikkustel 2.5-8 µm. Kkavas on laiendada nii labori- kui välimõõtmisi spektripiirkonda 1-8 µm ja siduda fütoelementide ning koosluste optilisi omadusi selles piirkonnas taimeelementide biokeemilise koostisega. Vajalikeks välimõõtmisteks sobib hästi Tõraveres rajatud paju- ja lepaistandus, kus jätkuvad detailsed kiirgusvälja ja koosluse struktuuri uurimised kiirguslevi mudelite kontrolliks ja edasiarendamiseks ning lepaistanduse teise kasvutsükli tootlikkuse uurimine. Plaanis on võrrelda kiirguslevi ning kiirgusenergia akumuleerimise erinevusi kultiveeritud ning looduslikes kooslustes.

5. august 2004