Taimkatte kiirgusrežiim ja kaugseire

Album -> Taimkatte kiirgusrežiim ja kaugseire

  Püranomeetriline latt mõõtmisteks taimkattes. Herbert Niilisk, teostus sektori töökoda (või FAI töökoda Toomel?) 1962. Mõõtmas Jaan Lepik. Fotomeetriline latt taimkatte kiirgusrežiimi mõõtmiseks. Agu Laisk, sektori töökoda 1965. Kalasilmaobjektiiviga fotoaparaat metsa kiirgusrežiimi uurimiseks. Tiit Nilson ja Vello Ross ZBI Voore statsionaari kuusikus. Kalasilmaobjektiivi kinkis Margaret Anderson Austraaliast 1969. aastal. Metsa kiirgusrežiimi uurimine ZBI Voore statsionaaris 1970. a. suvel. Tiit Nilson. Ühekanaliline fotomeeter taimkatte kiirgusomaduste mõõtmiseks. Madis Sulev, teostus sektori töökoda, elektronblokk Ain Aho.  

  Tamme poldril 1979 suvel. Mõõdab Tiit Nilson, "registraatorid" on Ene Pastak ja Tiina Nilson. Neljakanaliline spektrofotomeeter aluspinna kiirgusomaduste mõõtmiseks lennukilt ja statsionaarselt maapinnal. Madis Sulev, teostus TA SKB Tõravere filiaal, elektroonika konstrueerimine ja teostus TA SKB Tartu filiaal. Neljakanalilise fotomeetri elektroonikablokk. Lähteülesanne Madis Sulev, konstrueerimine ja teostus (väikeseeria) TA SKB Tartu filiaal.  

  Kiirgustermomeeter aluspinna temperatuuri mõõtmiseks lennukilt. Jüri Reemann, teostus TA SKB Tõravere filiaal 1975. Pilvede ja aluspinna optiliste omaduste mõõtekompleksi mõõte- ja registreermisaparatuur lennukis. Keskel neljakanalilise spektrofotomeetri võimendi, paremal registreeriv magnetofon. Madis Sulev, teostus sektori töökoda ja TA SKB Tartu filiaal. Lennuki spektrofotomeetri kaliibrimine. Tiit Nilson.  

  Raudtee ehitamine taimkatte kiirgustemperatuuri mõõtmisteks. Juhan Ross, Jaak Anton, teostus TA SKB Tõravere filiaal 1974. Raudteekraana katsetamine. Kraana noolel on Juhan Ross. Tiit Nilson välitöödel Järvseljal. Helikopter KA-26 Tõraveres. Riistapark helikopterilt mõõtmiseks. Mõõtmisteks valmistuvad Andres Kuusk ja Urmas Peterson.  

  Riistapark helikopterilt mõõtmiseks: 4-kanaliline fotomeeter, Reemanni kiirgustermomeeter ja võimendid ning registreerimismagnetofon. Vahemaandumine Tamme poldril. 4-kanaliline käsifotomeeter taimkatte spektraalsete heleduskoefitsientide mõõtmiseks. Madis Sulev, Ain Aho, TA SKB Tõravere filiaal, umbes 1980. Käsifotomeetri KFM-4 võimendi ja numbriline voltmeeter. Ain Aho, sektori töökoda.  

  Sulevi-Aho 4-kanalilise käsifotomeetriga tugimõõtmine helikopterimõõtmiste toeks. Mõõtmas Andres Kuusk. Minibilansomeeter. Jüri Reemann, teostus sektori töökoda. Ukraina IL-14-ga lendas Ojaste skaneeriv radiomeeter.  

  J. Ojaste mõõtesüsteem lennuki spektrofotomeetrile. Teostus sektori töökoda, TA SKB Tartu ja Tõravere filiaalid. Töötamine Il-14-l. Andres Kuusk, 1983. U. Peterson mõõdab 4-kanalilise käsifotomeetriga raiesmikel 1986. a. suvel. 1988 oli vaja mõõta kõrgemalt.  

  Neljakanaliline käsi-spektrofotomeeter KFM-4. Madis Sulev, teostus TA SKB Tõravere filiaal. 1998. aastal hangiti taimkatte analüsaator LAI-2000. M. Lang mõõdab LAI-2000-ga Järvseljal 2002. a. suvel.  

  Väligoniomeetri makett. Andres Kuusk. Väligoniomeeter Tamme poldril 1988. a. kevadsuvel. Mõõdavad Andres Kuusk ja Priit Pajusalu. Goniomeetri projekteeris Rein Randmets, ehitas TA SKB Tõravere filiaal. Spektraalne püranomeeter väligoniomeetril valgustatuse mõõtmiseks. Madis Sulev, Andres Kuusk, Jaan Ojaste, sektori töökoda. Goniomeetri 2-kanaliline radiomeeter. Madis Sulev, teostus sektori töökoda. Goniomeetri 2-kanalilise radiomeetri 1989. a. variant. Madis Sulev, teostus sektori töökoda.  

  Goniomeetri nurga andur. Andres Kuusk, sektori töökoda. Nurgaanduri sisevaade. Optiliselt loetav Gray-koodiga poolring. Koodketta võllil on glütseriiniga võnkumiste summuti. Nurgaanduri koodketas.  

  Goniomeeter okaspuu võrse hajumisindikatrissi mõõtmiseks. Madis Sulev, sektori töökoda, TA SKB Tõravere filiaal 1993. 1994. aastal saime käsifotomeetri KFM-4 registraatoriks Campbell Scientific'u andmelogeri CR-10. Varsti lisandus veidi kompaktsem andmeloger 21X. Andres Kuusk KFM-4-ga Siggeforas suvel 1999.  

  J. Kuuse riistvaraprojektina TÜ-s valmis 2002. aastal koostöös sektori töökojaga loendur, mis oli abiks Cajanuse toruga metsade võrade katteväärtuste mõõtmisel. Poolsfäärilise vaateväljaga CCD-radiomeeter kiirgusväljade nurkolenevuste uurimiseks. Andres Kuusk, sektori töökoda, 1999. Kaamera on amatöörastronoomidele mõeldud ST-8, objektiiviks M. Andersoni 1969. aastal kingitud Cosmos Fish-Eye. CCD-radiomeetri skeem. CCD-radiomeetri aparaatfunktsiooni mõõtmine.  

  CCD-radiomeetriga mõõtmine. CCD-radiomeeter Tõravere energiavõsa peegeldusindikatrissi mõõtmas. Arvutijuhitav lennukispektromeeter UAVSpec. Joel Kuusk, sektori töökoda 2006. UAVSpec baseerub Zeissi minispektromeetri moodulil. Objektide tuvastamiseks on veebikaamera. UAVSpeci kaliibrimine Agalis. Joel Kuusk, 2006.  

  UAVSpec-2. Joel Kuusk, sektori töökoda 2007. Lisaks Zeissi minispektromeetrile ja veebikaamerale on spektromeetris ka indikatrissimõõtja, kiirendusandur ja GPS-vastuvõtja. Spektromeetrit juhib arvutimoodul Puma. Koosiinushajutajaga spektromeeter FieldSpec spektraalse valgustatuse mõõtmiseks Agalis, juuni 2007. Hispaania lennuk mõõtmas Järvselja metsade peegeldusomadusi. Juuli 2007. M. Lang ja kopteri piloot Romet Vään valmistuvad UAVSpec-iga mõõtmiseks. Juuli 2007.  

  Lennukispektromeeter UAVSpec-3 koos integreeriva keraga lehtede peegeldumis- ja läbilaskespektrite mõõtmise statiivil. 2008. Alustaimestiku peegeldusspektrite mõõtmine UAVSpec-3-ga. Joel Kuusk Järvseljal 2008 suvel. Piloodita väikekopter JR Voyager 260 GSR kaugseiremõõtmisteks. 2008 suvel Tõraveres. 2009. aasta suveks valmis UAVSpec-4-SWIR. Joel Kuusk, sektori töökoda. SpectraVista spektromeeter HR-1024 Agalis spektraalset valgustatust mõõtmas. Suvi 2009.  

  Cimeli päikesefotomeeter CE-318 atmosfääri läbipaistvuse mõõtmiseks. Esimene katse viia lennukispektromeeter UAVSpec-3 üles piloodita kopteriga 2010 suvel Tõraveres. Indikatrissimõõtja metroloogiline uurimine. Indikatrissimõõtja aparaatfunktsiooni mõõtmine arvutijuhitaval 2D pöördlaual. 2010. aastal valmis Järvseljal 10x10-meetrine peegeldusetalon kaugseiremõõtmiste toeks. Projektijuht Andres Kuusk, finantseeris Euroopa Liit, peatöövõtja Cobra Grupp Siimustist.  

  Subarktilise taimestiku peegeldusspektri mõõtmine SVC HR-1024 ja kardaanil optilise sisendiga Abiskos (Põhja-Rootsi) suvel 2012. Mõõdab Joel Kuusk. Taras Kazantsevi foto. Spektraalse valgustatuse mõõtmine UAVSpec-3-e ja koosiinushajutajaga Kilpisjärvil suvel 2012. Järvselja peegeldusetaloni indikatrissi mõõtmine Soome Geodeesiainstituudi spektrogoniomeetriga FIGIFIGO. Maria Gritsevitš ja Jouni Peltoniemi, juuli 2016.